Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani lõunaosa.

Asjalised mälestused - Muud topograafilised mälestused


Kabila külas, Vastemõisa vallas, Kure ja Varese talude vahel oja äärest lõuna pool asub paari vakamaa laiune ja umbes nelja vakamaa pikkune kaunis sügav org, mida Järvelohuks kutsutakse. Oru ojapoolne ots on madalam ja ilma kaldata. Vanasti olnud seal järv, kuid hiljem on ta sealt ära läinud, sellepärast et ümbruskaudne rahvas pole puhtust pidanud. Keegi naine saanud kord järvest elusa kala kätte, pühkinud sellega oma lapse taguotsa ja visanud siis kala järve tagasi. Selsamal ööl on järv müristamise, vihma ja suure kohisemisega äraläinud Tallinnamaale. Kalad kukkunud Kildu järve, kograd – Tamme järve ja särjed – Suure-Jaani järve.
EKLA, f 199, m 23, 18 (I-8) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred Rästas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)

A. 1881 leitud Sürgavere vallas, Kerita külas, Tõnu-Ansu talu põllu seest umbes 4 jala kõrgune kivist rist, mis pooleldi maa sisse vajunud olnud. Risti ümber asetunud enam-vähem ringikujuliselt vähemaid kive. Hiljem on rist maa sisse lastud, nii et selle täpset asupaika praegu ei teata.
EKLA, f 199, m 23, 18/9 (I-8) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Kerita k., Tõnu Ansu t. - Alfred Rästas < Hans Rõuk, 61 a. (1926)

Umbes 1,5 km Aimla mõisast asub põllu sees lohk, mida Kalmelohuks kutsutakse, sealt olevat varem tihti surnuluid leitud.
EKLA, f 199, m 23, 19 (I-8) < Suure-Jaani khk., Aimla k., Kivistiku t. - Alfred Rästas < Henrik Viik, 80 a. (1926)

Pääsma ja Läti talude vahel Kõpu jões olevat Rootsi sõjavanker jõe põhjas. Vankri rattad olevat näha, kuid vanker ise olevat puu pargaga kaetud.
EKLA, f 199, m 23, 19 (I-8) < Suure-Jaani khk., Tori v., Tõramaa k., Nurme t. - Alfred Rästas < Ekateriina Sohv, 76 a. (1926)

Karusekose talu maa peal, Vastemõisa vallas, umbes 2 km Kuusekäära talu poole jõe põhjapoolsel kaldal asub paik, kust leitud muistne telliskivitegemise koha ase. Koha pealt on leitud rautaagi- ja telliskivitükke, ning osalt on praegu näha ehituse alusmüüri jäänuseid. Seal olla Viljandi kantsi ehitamiseks telliskive valmistatud.
EKLA, f 199, m 23, 19/20 (I-8) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Karusekose t. - Alfred Rästas < Hans Liinson, 69 a. (1926)

Rattama talu põllu seest Viljandi vallas on leitud hõbedast kolme kiviga mehe sõrmus. (Vaata: kõrvalolev joonis ). Sarnased sõrmused olnud eestlaste vanadel sõjaülematel, mida petseri(pitseri)sõrmusteks kutsutud. Neid annud sõjaülemad oma käskjalgadele tõendustähiseks, et käsk tõesti nende käest tuleb.
Rattama talust umbes 80 m ida pool asub Raksu talu maa peal Jänese mägi, kust umbes kümne aasta eest inimese luid olevat leitud. Mägi on piklik, sihis idast-läände, pikkus umbes 35 ja laius 10 m[eet]rit.
EKLA, f 199, m 23, 20 (I-8) < Suure-Jaani khk., Viljandi v., Rattama-Lohu t. - Alfred Rästas < Jaan Lohk (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!